Chokladmousse
Selle suurepärase magustoidu retsepti sain ma Rootsis õppides oma õpetaja Ingridi käest. Oli nimelt taaskord üks neist igavatest sügisestest nädalavahetustest, kus me minu sõbranna Annaga ei teadnud, mida teha ning õpetaja küsimuse peale: "Tüdrukud, mis te nädalavahetusel teete?" vastas Anna dramaatiliselt, nagu talle ikka omane oli, et "Sureme igavuse kätte tõenäoliselt ära, sest teha pole absoluutselt mitte midagi." Selle peale küsis Ingrid, kas me ei tahaks talle nädalavahetuseks külla tulla, kuna ta on üksinda kodus ning plaanib ka emale Skånesse külla sõita. Juubeldades võtsime pakkumise vastu ning pakkisime om reisipaunad.
Veetsime öö Ingridi juures ning järgmisel päeval sõitsime ta ema juurde külla. Kes on Rootsis vanema põlvkonna esindajate juures külas käinud, teab täpselt, millest ma räägin. "Vi har våra regler, vi har våra principer"- just selle moto all toimuski kogu külaskäik, ehk kõigepealt käisime poes ja ostsime kaks lillekimpu, ühe viisime Ingridi isa hauale ning teise Ingridi emale. Siis istusime nipsasjakesi täis uhkes korteris, uhke valge-sinisekirju portselaniga kaetud laua taga, sõime kartuligratääni (sellega on seotud veel üks tore lugu, aga sellest mõnel teisel korral) ning magustoiduks pakkus Ingridi ema just seda imelist šokolaadivahtu, mis viis keele alla. See jättis mulle niivõrd sügava mulje, et lihtsalt pidin Ingridilt pärast selle retsepti küsima.
Olen seda aastate jooksul teinud oma sõpradele ning tuttavatele ja magustoitu on ikka vastuvõetud väga soojalt. Nüüd tegin seda vahtu siis ema sõbrannadele ning tundus, et ka neile meeldis magustoit väga.
Veetsime öö Ingridi juures ning järgmisel päeval sõitsime ta ema juurde külla. Kes on Rootsis vanema põlvkonna esindajate juures külas käinud, teab täpselt, millest ma räägin. "Vi har våra regler, vi har våra principer"- just selle moto all toimuski kogu külaskäik, ehk kõigepealt käisime poes ja ostsime kaks lillekimpu, ühe viisime Ingridi isa hauale ning teise Ingridi emale. Siis istusime nipsasjakesi täis uhkes korteris, uhke valge-sinisekirju portselaniga kaetud laua taga, sõime kartuligratääni (sellega on seotud veel üks tore lugu, aga sellest mõnel teisel korral) ning magustoiduks pakkus Ingridi ema just seda imelist šokolaadivahtu, mis viis keele alla. See jättis mulle niivõrd sügava mulje, et lihtsalt pidin Ingridilt pärast selle retsepti küsima.
Olen seda aastate jooksul teinud oma sõpradele ning tuttavatele ja magustoitu on ikka vastuvõetud väga soojalt. Nüüd tegin seda vahtu siis ema sõbrannadele ning tundus, et ka neile meeldis magustoit väga.
Ingridi ema chokladmousse ehk šokolaadivaht (juuli 2014)
Vaja läheb:
100 g šokolaadi
2 spl tuhksuhkrut
3 spl kanget kohvi
3 dl vahukoort
1 munakollane
Sulata šokolaad veevannis.
Lisa pliidil olevale šokolaadile tuhksuhkur, kohv ja muna ning vahusta segu tugevalt.
Lase šokolaadisegul jahtuda.
Vahusta vahukoor (mitte liiga tugevalt).
Sega vahukoor šokolaadisegusse ning tõsta vaht pokaalidesse.
Lase vahul külmas seista.
Kaunista vaht meelepäraste marjadega ning serveeri.
Kommentaarid
Postita kommentaar